1337. a. Deggendorfi (Bavaaria, Saksamaa) raehärra (tema nime ei õnnestunud leida) süüdistas juute hostia rüvetamises. Ta kogus kokku väikese sõjasalga eesotsas rüütel Hartmanniga, mis mõrvas kõik linnas elanud kaitsetud juudid ja põletas seejärel nende surnukehad.

Juutide vara rööviti ja jagati kristlastest mõrtsukate vahel.

 

1939. a. Kohe pärast seda kui Wehrmacht okupeeris Novy Dvori (Varssavi lähedal Poolas), mõrvasid natsid mitu juuti linnas elanud 4.000 juudist.

Juudid leasid Novy Dvoris alates 18. saj. algusest.

 

1941. a. SSlased mõrvasid 300 juuti Trokis (Vilna rajoon Leedus).

 

Wehrmacht mõrvas kohe pärast Tallinna (Eesti) okupeerimiset 1.000 juuti .

 

Lõppes Riia geto (Läti) loomine. Sinna koguti ühtekokku 30.000 juuti.

 

1942. a. Juudid osutasid natsidele vastupanu Korzecis (Volõõnia provints Poolas, tänapäeva Ukraina). SSlased ja ukrainlastest politseinikud mõrvasid seal 2.000 juuti.

 

Natsid mõrvasid 400 juuti Koziany külas (Minski lähedal Valgevenes).

 

900 juuti deporteeriti Magierovist (Lvovi provints Poolas) Rava Ruskasse.

 

Stryji linna deporteeriti 2.100 juuti Rozdolist ja 1.000 juuti Zydaczovist (Poola).

 

1.000 juuti deporteeriti Ternopolist (Ida-Galiitsia, Poola) Belzeci hävituslaagrisse.

 

210 juuti deporteeriti Drancy transiitlaagrist (okupeeritud Prantsusmaa) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola), kus nad kõik mõrvati.

 

Sukkot pühal likvideeriti Zelechovi geto (Poola). Kõik seal asunud juudid deporteeriti Treblinka hävituslaagrisse. Paarisajal juudil õnnestus koos poolakate ja venelastega põgeneda.

Neist elasid sõja üle ainult paar inimest.

Sõja puhkedes elas Zelechovis 5.500 juuti.

Juudid elasid siin alates 17. saj.

 

Treblinka hävituslaagrisse deporteeriti 4.000 juuti Parysovist ja selle ümbruskonnast, 2.150 juuti Laskaczevist ja 2.500 juuti Mordyst (kõik Poolas).

 

1943. a. Algas 6 nädalat kestnud juudimõrv Czortkovis (Poola, tänapäeva Ukraina). Ühtekokku mõrvasid SSlased sellel ajavahemikul 46.000 juuti.