1. X
1939. a. Wloclawekis (Poola) põletas Wehrmacht maha kõik sünagoogid. Linnas elanud 13.500 juudist deporteeriti kohe sadu juute. Sihtmärki ei õnnestunud välja selgitada.
1941. a. Natsid mõrvasid 2.000 juuti Ponarys (Poola, tänapäeva Leedu).
Siedlces (Poola) loodi geto.
Yom Kippuril kohustati kõik 5.000 Sarny (Volõõnia provints Poolas, tänapäeva Ukraina) juuti kandma Kollast Tähte.
Esimese juudivastase sammuna okupeeritud Utrechtis (Holland) vallandati kohalikust ülikoolist 3 juudi professorit.
Juudid elasid Utrechtis alates 14. saj.
Jasenovacis (Jugoslaavia) loodi koonduslaager, kus mõrvati sõja lõpuni 20.000 juuti.
1942. a. Lubomlis (Poola, tänapäeva Ukraina) algas 3 päeva kestnud juudimõrv, mille käigus SSlased mõrvasid 10.000 juuti.
1.290 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Theresienstadti koonduslaagrisse (Tshehhoslovakkia)
SSlased mõrvasid Legionovos (Varssavi provints Poolas) 700 juuti.
1.000 juuti deporteeriti Chmielnikist (Kielce provints Poolas) Skarzysko-Kamienna töölaagrisse ja veel 500 juuti Hasagi töölaagrisse (Tshehhoslovakkia), kus nad kõik mõrvati.
Drohobyczis (Poola, tänapäeva Ukraina) loodi geto.
2.000 juuti deporteeriti Busko Zdrojst (Poola) ja 2.200 juuti Bialobrzegist (Poola) Treblinka hävituslaagrisse.
1.500 juuti deporteeriti Czemiernikist (Lublini provints Poolas) Parczevi laagrisse.
1943. a. Natsid kavandasid deporteerida 6.500 Taani juuti Rosh Hashanahl. Neil õnnestus vahistada 500 juuti. Ülejäänud 6.000 juuti toimetas Taani vastupanuliikumine Rootsi.
1944. a. 1.500 juuti deporteeriti Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).
|