1919. a. Petljuuralased Ukraina Rahvuslikust Armeest mõrvasid 2 päeva kestnud pogrommi käigus 4 juuti Dymaris (Venemaa). Mitmetele juutidele tekitati kehavigastusi. Arvukaid juuditare vägistati.

 

1939. a. Pultuski (Varssavi provints Poolas) juudid aeti teisele poole Narevi jõge Nõukogude okupatsioonitsooni. Teel sinna mõrvati arvukalt juute.

1940. a. mais ja juunis deporteeriti neist paljud juudid Siberisse.

 

Sakslased käskisid kõigil Rozvadovi (Poola) juutidel lahkuda linnast 24 tunni jooksul Nõukogude okupatsioonitsooni. Sealt saatsid nõukogud nad edasi üle kogu maa kuni Siberini välja.

 

1940. a. Pärast enamuse Wloclaweki juutide deporteerimist Varssavisse jäi linna veel 3.000 juuti. Nad kõik surid nälga.

 

Loodi Varssavi geto (Poola). Igas toas elas 13 juuti. Tuhanded juudid ei leidnud magamiskohta ja jäid tänavale. Päevas said nad toidust 184 kalorit.

Getot valvasid sakslased ja poolakad. Getos valvasid korra järele juutidest politseinikud. Getost lahkumist karistati surmanuhtlusega.

 

1941. a. Gestaapolased õhkasid Pariisis (Prantsusmaa) mitmed sünagoogid.

 

1942. a. Luboml (Poola, tänapäeva Ukraina) kuulutati Judenfrei, pärast seda, kui natsid mõrvasid seal viimased 10.000 juuti.

 

Kovinis (Jugoslaavia) mõrvasid natsid kohalikus haiglas 11 juuti.

 

4.000 juuti deporteeriti Sobienie Jeziory getost (Poola) Treblinka hävituslaagrisse, kus nad mõrvati kohe pärast saabumist.

 

Algas 2 päeva kestnud 4.000 juudi deporteerimine Radzyminist Treblinka hävituslaagrisse (Poola). Radzymin oli nüüd Judenfrei.

Juudid elasid  Radzyminis alates 17. saj.

 

SSlased mõrvasid 11.000 juuti Bielsk Podlaski getos (Poola).

 

3.000 juuti deporteeriti Belzycest (Lublini provints Poolas) Majdaneki koonduslaagrisse. Belzyce geto muudeti koonduslaagriks.

 

1.104 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

250 juuti deporteeriti Bialoczevist (Kielce provints Poolas) Opocznosse ja sealt edasi hävituslaagrisse. Laagri nimetust ei õnnestunud kindlaks teha.