1940 .a. Kõik Prantsusmaa juudid jäeti ilma kodanikuõigustest.

 

1941. a. 3.000 Kaunase geto (Leedu) juuti viidi 9. kindlusesse, kus nad kõik mõrvati.

 

Algas Kishinjovi geto (Bessaraabia, tänapäeva Moldaavia) juutide deporteerimine Transnistriasse.

4. oktoobril deporteeriti sinna 6.000 juuti. Järgmistel päevadel deporteeriti iga päev 700 kuni 1.000 juuti.

 

Zagare getos (Leedu) mõrvati 2 päevaga 2.000 juuti. Noored juudid osutasid vastupanu.

 

1942. a. 2.300 juuti deporteeriti Lubycza Krolevskast (Poola) Belzeci hävituslaagrisse.

 

See päev tähendas lõpu algust Wolomini (Poola) juutidele. 4. kuni 6. oktoobrini mõrvasid SSlased seal 600 juuti. Ellujäänud 2.400 juuti deporteeriti Treblinka hävituslaagrisse, kus nad mõrvati kohe pärast saabumist.

Wolomin, kus juudid moodustasid u. 30% linna elanikkonnast, oli nüüdsest Judenfrei.

Samal päeval deporteeriti Ludvisini külast 1.000 juuti Treblinka hävituslaagrisse. Nad kõik mõrvati kohe pärast saabumist.

 

1944. a. 1.500 juuti deporteeriti Theresienstadtist (Tshehhoslovakkia) Auschwitzi hävituslaagrisse.