1939. a. Natsid mõrvasid 48 juuti Swiercies (Poola).

 

1941. a. Algas 2 päeva kestnud  Borisovi getos (Valgevene) asunud juutide mõrv lennuvälja lähedal asunud kuristikus.

 

1942. a. SSlased mõrvasid 700 juuti Lisovikis (Lublini provints Poolas).

 

1.600 juuti deporteeriti Koniecpoli getost (Poola) Treblinka hävituslaagrisse.

Samal päeval deporteeriti Treblinka hävituslaagrisse 2.000 juuti Lagovist (Poola), kus nad mõrvati kohe pärast saabumist.

 

1943. a. 1.000 juuti - mehed ja naised - deporteeriti Drancy transiitlaagrist (okupeeritud Prantsusmaa) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

Sõja elasid neist üle 33 juuti.

Samal päeval deporteeriti Auschwitzi 21 juuti Viinist (Austria).

 

1.260 juudi last saabus Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola). Kõik nad mõrvati samal päeval gaasikambrites.

 

Varssavi geto (Poola) hävitamise eest vastutav Jürgen Stroop saabus Ateenasse (Kreeka). Kõiki kohalikke juute kohustati registreeruma. See oli esimene samm juutide deporteerimiseks 1944. a. märtsis

Mitmeid juute varjas Kreeka Ortodoksse kiriku peapiiskop Damaskinos.

Juudid elasid Ateenas alates 6. saj.

Wehrmachti okupatsiooni alates elas Ateenas 3.000 juuti. Veel 3.000 juuti deporteeriti sinna Salonikast.

 

1944. a. 2.000 Ungari juuti Bori sunnitöölaagrist (Jugoslaavia) saadeti surmamarsile, mis peatati 19. septembril Cservenka lähedal (Ungari). 7. ja 8. oktoobril mõrvasid SSlased neist u. 1.000 juuti. Ülejäänud jätkasid surmamarssi samal päeval. Nad viidi Buchenwaldi koonduslaagrisse (Saksamaa), kus ainul mõni juut jäi ellu.

 

Juutide ülestõusu käigus Auschwitzi hävituslaagris põletati krematooriume ja tapeti mitmeid SSlasi. Paljudel juutidel õnnestus põgeneda laagrist. Neist paljud mõrvasid hiljem SSlased. Sõja elasid üle vaid vähesed.