1285. a. Münchenis süüdistati juute rituaalmõrvas. Rahvajõuk ründas reede õhtul sünagoogis palvetavaid juute. Juutide keeldumisel ristimisest süütasid kristlased sünagoogi, mille leekides hukkusid kõik sünagoogis olnud juudid.

 

1939. a. Vastavalt Adolf Hitleri korraldusele käskisid natsid  kogu okupeeritud Poolas luua Juudi Nõukogud, mis olid kutsutud olema sidemeks Saksamaa võimude ja Poola juutide vahel.

 

Wehrmacht mõrvas Chrzanovis (Krakovi provints Poolas) ühe juudi.

 

1941. a. Wehrmacht ajas Stanislavovis (Poola, tänapäeva Ukraina) sügispühadel 10.000 juuti kohalikule juudi surnuaiale, kus SSlased sundisid neid haudu kaevama. Pärast seda kõik juudid mõrvati.

 

Algas SSlaste poolt toimepandud 2 päeva kestnud juutide massimõrv Dnepropetrovskis (Ukraina).

 

Czortkovis (Poola, tänapäeva Ukraina) mõrvasid natsid kohaliku Juudi Nõukogu presidendi Shmuel Kruhi pärast tema keeldumist koostööst natsidega.

 

1942. a. 600 juuti deporteeriti Rospszast (Lodzi provints Poolas) Trybunalski transiitlaagrisse.

 

1.711 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

SSlased ja ukrainlastest politseinikud mõrvasid 2.000 juuti Zdolbunovis (Volõõnia provints Ukrainas).

 

Algas kuu lõpuni kestnud juudivastane aktsioon Mlava getos (Varssavi provints Poolas), mille käigus deporteeriti 6.500 juuti Treblinka hävituslaagrisse.

Samal päeval lõppes 4.500 Przedborzi juudi deporteerimine.

 

1944. a. Deporteeriti arvukalt juute Risiera di San Sabba koonduslaagrist (Põhja-Itaalia). Selle ainsa Itaalias oleva koonduslaagri asutas Wehrmacht.

Deporteerimise sihtkoht on teadmata. Tõenäoliselt - idas asuvatesse hävituslaagritesse.

 

1.500 juuti deporteeriti Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).