1542. a. Lissabonis (Portugal) põletati elusalt 20 nn. uuskristlast, kelle esivanemad olid sunniviisiliselt ristitud.

 

1905. a. Kamenskoyes (Venemaa) algas kaks päeva kestnud pogromm, mille käigus mõrvati 3 juuti. 150 juudi perekonnal rööviti nende vara.

 

1938. a. Viinis (Austria) rüvetati sünagoogid ja hakati iga päev põletama TooraRulle.

 

1942. a. Teise aktsiooni alates Kobryni getos (Valgevene) organiseerisid juudid omakaitse. Nad ründasid getosse sisenevaid sakslasi. 100 juudil õnnestus põgeneda metsadesse, kus nad ühinesid partisanidega.

V.a. allesjäänud väike rühm juutidest töölisi oli Kobryn nüüd Judenfrei.

 

SSlased mõrvasid 1.000 juuti Antonopoli getos (Valgevene).

 

Kõik Bereza Kartuska Juudi Nõukogu liikmed sooritasid enesetapu pärast seda, kui natsid käskisid neil koguda kõik kohalikud juudid deporteerimiseks sunnitööle Ukrainas.

Enne surma teatasid nad kohalikele juutidele neid ootavast saatusest.

 

Grodeki getost (Poola, tänapäeva Ukraina) deporteeriti u. 450 juuti Belzeci hävituslaagrisse.

 

SSlased mõrvasid Kamien Koszyrskis (Volõõnia provints Ukrainas) 300 juuti.

 

1943. a. 3.000 juuti deporteeriti Grosecist (Varssavi provints Poolas) Bialobrzegi.

 

Sobibori hävituslaagris algas Alexander Pechersky juhitud ülestõus, mille käigus juudid püüdsid põgeneda. Neil õnnestus tappa 11 SSlast. Ülestõusu käigus mõrvati 200 juuti. 400 juudil õnnestus põgeneda.