1941. a. Natsid mõrvasid kõik Roslawljis (Ukraina) elavad juudid.

 

Poolas elavatel juutidel keelati lahkuda nende elukohast.

 

1.005 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Lodzi (Poola).

 

1942. a. Brest Litovski geto (Poola, tänapäeva Valgevene) likvideerimisel mõrvasid SSlased arvukalt juute ja saatsid enamuse juutidest Treblinka hävituslaagrisse.

Enne seda aktsiooni loodi selles getos vastupanugrupp eesotsas Hana Ginsbergiga. Vähesel arvul juutidest õnnestus põgeneda lähedal asuvatesse metsadesse ja ühineda partisanidega.

Sõja elasid 30.000 Brest Litovski juudist üle 200 juuti.

 

Treblinka hävituslaagrisse deporteeriti 3.000 juuti Ciechanoviecist, 1.000 juuti Siennast ja 1.000 juuti Theresienstadti koonduslaagrist (Tshehhoslovakkia). Kõik Theresienstadtist deporteeritud juudid mõrvati kohe pärast saabumist gaasikambrites.

 

Haagis kuulutasid natsid, et kõigilt Hollandi juutidelt võetakse kodanikuõigused.

 

SSlased mõrvasid 2.500 juuti Drohczyni getos (Volõõnia, tänapäeva Ukraina).

 

Sokalis (Poola, tänapäeva Ukraina) loodi geto, kuhu deporteeriti ühtekokku 5.000 juuti Steniatyni, Radziechovi, Lopatyni, Witkovi, Tartakovi ja Mosty Vielkie küladest.

Geto elanikud kannatasid kohutavalt veepuudust, sest seal oli ainult 4 veeallikat.

 

SSlased mõrvasid 3.000 juuti Ostrogi getos (Volõõnia, tänapäeva Ukraina). 800 juudil õnnestus põgeneda metsadesse. Paljud põgenikud andsid natsidele välja ukrainlastest talumehed ja banderalased (Ukraina natsionalistid)

Sõja elasid neist üle 60 juuti, neist 30l õnnestus jõuda Nõukogude Liitu.

 

Natsid alustasid Bereza geto A (Valgevene, seal asusid käsitöölised ja oskustöölised) hävitamisega. Mitmed Juudi Nõukogu liikmed sooritasid enesetapu. Juudid süütasid geto põlema. Natsid ajasid getost välja 1.800 juuti, kelle nad seejärel mõrvasid. Bereza oli nüüdsest Judennfrei.

 

SSlased mõrvasid Anapolis (Poola, tänapäeva Ukraina) 1.500 juuti.

 

SSlased mõrvasid 2.300 juuti Antopolis (Poola).

 

SSlased mõrvasid 2.600 juuti Bereza Kartuskas (Poola).

 

1943. a. Triestes (Itaalia) loodi Risiera di San Sabba laager, kus mõrvati ühtekokku juute ja itaallasi.

 

1944. a. Ungari riigipea Miklos Horthy asemel tulid võimule parempoolsed. Budapestis ja maakohtades algasid juudijälitused. Fashistliku organisatsiooni liikmed mõrvasid 160 juuti Pusztavamis.