1905. a. Mitmel pool Venemaal algasid pogrommid, mille taga seisid kohalikud võimud ja mida toetasid armee ja kohalik politsei. Eriti paistsid siin silma Mustsajalased (Sojuz Russkogo Naroda). Pogrommid kestsid 4 - 5 päeva.

Kiievis mõrvati 27 juuti ja haavati 300; Odessas mõrvati 302 juuti ja haavati tuhandeid; Minskis mõrvati 42 juuti ja haavati sadu; Doni-äärses Rostovis mõrvati 16 juuti ja haavati 40; Orjolis haavati 6 juuti; Kremenchugis mõrvati arvukalt juute ja veelgi enamale tekitati raskeid kehavigastusi. Hersonis rüüstati juutide kodud ja kauplused.

Mitmed juutide omakaitse liikmed mõrvati. 

 

1941. a. 3.500 juuti deporteeriti Belgradist (Jugoslaavia) mitmetesse sunnitöölaagritesse, kus nad kõik mõrvati.

 

8.000 Zdanovist (Ukraina) sõjalaagrisse deporteeritud juuti mõrvati.

 

1942. a. SSlased mõrvasid viimased 600 Zakszuweki (Lublini provints Poolas) juuti.

 

SSlased mõrvasid 2.250 juuti Nove Miastos (Varssavi provints Poolas).

 

1.500 juuti deporteeriti Pielanczist (Kielce provints Poolas) Staszovisse.

 

Natsid deporteerisid Treblinka hävituslaagrisse 700 juuti Siennica külast ja 800 juuti Secinyst (Poola).

 

1943. a. Natsid deporteerisid Roomast 1.015 juuti Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).