24. X
1492. a. Mecklenburgis (Saksamaa) süüdistati 24 juuti, kelle hulgas oli 2 naist, hostia rüvetamises. Kõik juudid põletati elusalt. Põletamiskoht sai sellest ajast enesele nimeks Judenberg.
1905. a. Algasid pogrommid Kurskis ja Tshigirimis (Venemaa), mille korraldasid kohalikud võimud ja viisid täide talumehed politsei toetusel. Juutide kodud ja kauplused rööviti ja hävitati täielikult.
1941. a. Natsid mõrvasid Komarnos (Poola) 600 linnas elanud 2.500 juudist.
Juudid elasid Komarnos alates 16. saj.
1942. a. 1472 juuti, kelle seas oli 321 last, deporteeriti Mechelini transiitlaagrist (Belgia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola). Neist elasid sõja üle 41 juuti.
Viimased Wlodava getos (Lublini provunts Poolas) asunud juudid deporteeriti Sobibori hävituslaagrisse, kus nad mõrvati.
Mõnesajal juudil õnnestus põgeneda metsadesse, kus nad ühinesid Yehiel Grynspani juhitud partisanidega. See partisanisalk tegi koostööd poola- ja nõukogude partisanidega.
Ciepielovist (Kielce provints Poolas) deporteeriti 500 juuti Treblinka hävituslaagrisse (Poola).
Viie päevaga deporteeriti Sokali getost (Poola, tänapäeva Ukraina) 2.500 juuti Belzeci hävituslaagrisse.
1944. a. 87 juuti deporteeriti Bolzanost (Itaalia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).
|