1648. a. Bogdan Hmelnicki kasakavägi jõudis Pinskisse (Poola), kus mõrvas seal elanud 40 juuti. Enamusel Pinskis elanud juutidel õnnestus varem põgeneda linnast.

 

1664. a. Coimbras (Portugal) toimunud autodafeel süüdistyati 237 inimest judaismi salajases pidamises. Nad jäeti ilma kodanikuõigustest, nende vara konfiskeeriti ja neilt nõuti "avalikku patukahetsust".

 

1905. a. Krivoi Rogis ja Bayramtshas (Bessaraabia, Venemaa) algasid pogrommid, mis organiseerisid kohalikud võimud ja politsei. Talupojad rüüstasid ja põletasid juutide linnaosi. Krivoi Rogis mõrvati 4 juuti ja haavati raskelt 25; Bayramtshas piinati surnuks 2 juuti ja tekitati raskeid kehavigastusi 5le.

 

1939. a. Brnos (Tshehhoslovakkia) elanud juudid deporteeriti itta, põhiliselt Lublini provintsi (Poola), kus enamik neist mõrvati.

 

672 juuti deporteeriti Viinist (Austria) Niskosse (Lublini provints Poolas).

 

Prahas (Tshehhoslovakkia) elanud juudid deporteeriti Lublini provintsi (Poola).

 

Vastavalt Adolf Hitleri korraldusele ühendati Nasielski küla (Varssavi provints), kus elas 3.000 juuti, Ida-Preisimaaga.

Juudid elasid Nasielskis alates 17. saj.

 

1941. a. Sajad juudid deporteeriti Prahast (Tshehhoslovakkia) Lodzi koonduslaagrisse (Poola).

 

1942. a. 2.800 juuti deporteeriti Monasterzyskast (Poola, tänapäeva Ukraina) Buczaczi getosse, (tänapäeva Ukraina).

 

Esimesed 1.866 juuti deporteeriti Theresienstadti getost (Tshehhoslovakkia) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola). Kohe pärast saabumist mõrvati gaasikambrites 1619 juuti. 215 noort juudi meest ja naist paigutati I. G. Farben Buna kompanii koonduslaagrisse Monowice-Auschwitz III.

Sõja lõpuni elas neist 28 juuti.

 

Kahe päevaga mõrvasid SSlased 1.800 juuti Krasnobrodis (Lublini provints Poolas).

 

814 juuti deporteeriti Westerborki transiitlaagrist (Holland) Auschwitzi hävituslaagrisse (Poola).

 

1943. a. 3.000 juuti deporteeriti Kaunasest (Leedu) Klooga koonduslaagrisse (Eesti).