1337. a. Parcheini külas (Mecklenburgi provints Saksamaal) mõrvati 2 juuti.

 

1648. a. Hmelnitski kasakad hõivasid Zamosci küla (Poola). Paljud külaelanikud, enamasti juudid, surid seal nälga.

 

1941. a. SSlased mõrvasid 400 juuti Swiercnas (Novogrodeki rajoon Valgevenes).

 

1942. a. 7.000 Piaski geto (Poola, tänapäeva Ukraina) juuti deporteeriti Sobibori hävituslaagrisse, kus nad kõik mõrvati.

 

Enamik Sokolka geto (Bialystoki provints Poolas) juute deporteeriti Kielbasini laagrisse ja sealt edasi Treblinka hävituslaagrisse. Osa neist mõrvati teel.

 

Algas teine Chmielniki geto (Kielce provints Poolas) juutide deporteerimine. Paljud juudid peitusid või põgenesid ümberkaudsetesse metsadesse. Väike osa juutidest deporteeriti Treblinka hävituslaagrisse, kus nad kõik mõrvati.

 

SSlased ja ukrainlastest politseinikud deporteerisid 600 juuti Boryslavist (Poola, tänapäeva Ukraina) Belzeci hävituslaagrisse.

 

3.000 juuti deporteeriti Stopnica getost (Poola) Szczecinisse. Paljud neist mõrvati teel. Ellujäänud deporteeriti rongiga Treblinka hävituslaagrisse.

400 last ja vanurit mõrvati Szczecini surnuaial ja 1.500 meest deporteeriti Skarzysko-Kamienna töölaagrisse.

 

1943. a. 1.500 juuti mõrvati ülestõusu käigus Krychovi töölaagris (Poola).

 

Nelja päeva jooksul mõrvati Poniatova töölaagris (Poola) 14.000 juuti.

 

Siauliais (Leedu) algas juudi lastevastane aktsioon. Kaks Juudi nõukogu liiget, kes  püüdsid päästa lapsi, deporteeriti koos nendega hävituslaagrisse.