Meie immuunsüsteem jälgib, et mikroorganismid käituksid kehas korralikult ega püüaks tungida sooltesse. Oma tööd teevad bakterid hästi siis, kui nad on teatud ökoloogilistes piirides. Sel juhul organismi loomulik kaitsesüsteem hävitab kõik kahjustajad ega lase haigusel tekkida. Soolepõletike põhjusteks peetaksegi häireid immuunsuses. Tavalised bakterid pääsevad nii peremeesorganismi ja hakkavad seal tegema hävitustööd.

 

Defektid immuunsüsteemis suurendavad põletikuriski.

 

Chicago ülikooli teadlased oletavad, et haigestumise otseseks vallandajaks võib olla piimarasv, mis on piimatööstuses vägagi populaarne: seda lisatakse ohtralt kondiitri- ja bakaaltoodetesse.

 

Teadlased kasutasid hiiri geeniuuringutes, et kindlaks teha immuunvalgu osa soolte mikroflooras. Kui hiiri hoiti rasvavaesel dieedil või kasutati nende toitmisel mittetäisväärtuslikke rasvhappeid, esines sooltepõletikku 20 % juhtudest. Kui nende toitu lisati piimarasva, kasvas haigusjuhtumite arv kolm korda ning haigus kulges raskemalt kui rasvavaesel dieedil olnud hiirtel.

 

Ajakirjas Nature avaldatud artikli autorid seostavad seda piimarasvbakteri Bilophila wadsworthiaga. Seda leidub vähe ka normaalse mikroflooraga soolestikus. Kuid küllastunud piimarasvade kasutamisel suureneb nende hulk kuni 6 %ni. Rasvad põhjustavad sapi liigset eritumist, lõhustumist ja nimetatud bakteri paljunemist. Nende bakterite eluiga ületab antibakteriaalse barjääri vastupanuvõime ja nii võivad nad jõuda soolte seinteni. Selle bakteri kahjulik mõju on teadlastele teada ammu: temaga kaasnevad pimesoolepõletik jt sooltehädad. Haigus tekib kergemini, kui selleks on geneetilised eelsoodumused.

 

Teadlased arvavad, et sooltepõletike sagenemine on seotud just toitumisega ja toiduainetööstusega.